Segamini, kõigest

Tunnen, et pole täitnud lubadusi. Seda siis eelkõige käesoleva blogi viimast sissekannet vaadates. Kuidagi liiga mahukas ajaperiood, mida sügavamalt lahata. Seetõttu proovin selle mõtete ja tundmuste spektri kuidagi robustselt siia kokku klopsida. Lihtsalt, et oleks midagigi talletatud tuleviku tarbeks. Sellised pidepunktid aitavad teinekord end uuesti üles leida kui ümbritsev müra Read more…

Paneme selle plaani paika!

Nädala lõpp on hea aeg tagasivaadete ja uute plaanide tegemiseks. Jagan siinkohal just neid mõtteid, mis muidu fassaadi taha jäävad. Kõige muu kõrval on selle näol ilmselt tegemist üsna iseka sooviga saada iseenda mõtetest natuke paremini aru. Tagasilöögid See on see osa ettevõtmistest, mida enamasti ei taheta jagada. Kuigi maailm Read more…

Mõtteid piraadisaarelt

Tundub, et vajadus kontrastide järele on universumi dünaamikasse justkui sisse kirjutatud. Või on selle taha peidetud hoopis süsteemi püüd saavutada tasakaalu? Yin ja Yang? Nõudlus ja pakkumine? X ja Y? Kui pilt kisub liiga valgeks, hakkavad kuskilt ilmuma mustad laigud. Ja ajastul, kus igapäevane informatsioonirohkus vaat et halvab meie efektiivsuse Read more…

Peegeldused Pedassaarelt – mõtteid märkamisest ja hetkes olemisest

Olen mitu nädalat hoogu võtnud, et vedada üks pikem mõttelõng siinsetele ekraani veergudele. Paradoksaalsel kombel ei ole minu silmis tegemist mitte kohustuse, vaid vajadusega. Mõtete kirjapanemisest on minu jaoks kujunenud justkui omamoodi väljahingamine. Ikka selleks, et saaksin siis jälle uusi ideid, mõtteid ja kogemusi sisse ahmida. Ja selleks, et saaksin Read more…

Mets kui kalibraator

Päikseline pühapäev. Pärast halli ja pimedat talve mõjub iga pilvitum päev kuidagi eriti kutsuvalt. Lausa hüpnotiseerivalt. Sulaveest tilkuvad kuuseoksad juhatavad mõttelõnga mööda mälukoridore justkui õigete mälualbumiteni. Ees avanev pilt ühtib ligikaudselt mälusopist peegelduvaga. Ja sellised kattuvused kutsuvad meis esile emotsioone. Pean tunnistama, et valdavate miinuskraadide küüsis ei pääse hilistalviste maastike Read more…

Õhtu täis organiseeritud kaost

Päike muutub iga päevaga ühe heldemaks. Läbi pehmema külma ja viimaste kuusevõrasid läbivate päiksekiirte seadsin sammud looduse rüppe. Kuigi see kõlab ehk imelikult, siis seekord olid näljase hundi rollis mu kuulmismeel. Muidugi on tore ka mõni ilus hetk fotokaamerasse talletada, kuid hing ihkas midagi selgemini tajutavat. Peaaegu, et sõbralikku patsutust Read more…

Sõbrapäevaseid mõtteid päikese alt

Viimane periood on pakkunud kontrastina pilvisele sügis-talvele erakordselt lahkelt päikesepaistet. Kui varasemalt on sellega kaasnenud suuremad miinuskraadid ja krõbe tuul, siis laupäeval ja tänasel sõbrapäeval oli ka temperatuur kevadiselt leebem. Minu jaoks oli tänane käesoleva aasta esimene päev, mil tõesti õhukoostises midagi värsket ja tärkavat peegeldus. Need on sellised hetked, Read more…

Elumärk

Laupäeva õhtud on viimasel ajal kujunenud just sellisteks, kus üritan sundmõtteid (keegi käskis, keegi palus või lihtsalt nii on kohane) mitte mõelda. Kui mu mõtted kuhugi vabatahtlikult rännata tahavad, siis ikka maastikele, kust peegeldub vastuseid, mille peale kuskil mujal lihtsalt ei tule. Et möödunud nädalavahetused on valdavalt raskekujulist fotograafiahaigust põetud, Read more…