Elumärk

Laupäeva õhtud on viimasel ajal kujunenud just sellisteks, kus üritan sundmõtteid (keegi käskis, keegi palus või lihtsalt nii on kohane) mitte mõelda. Kui mu mõtted kuhugi vabatahtlikult rännata tahavad, siis ikka maastikele, kust peegeldub vastuseid, mille peale kuskil mujal lihtsalt ei tule. Et möödunud nädalavahetused on valdavalt raskekujulist fotograafiahaigust põetud, Read more…

Ootamatult inimlik meri

Olen oma varasematessegi mõttelõngadesse sisse põiminud tundmusi sellest, et mere olemusest peegeldub midagi nii elavat, et seda teinekord võib isegi taimeriik selle varju jääda. Võtsin nõuks ühel laupäevasel päeval Poseidonile isiklikult külla minna. Plaan oli “niisama jalutama minna,” kuid sellegipoolest näis täiesti möödapääsmatu kalastusvarustuse MITTE kaasavõtmine. Et Paldiski lähistelt rannikupangalt Read more…

Meie oma Virunga ehk vabatahtlikuna kalakaitses

25. oktoober. Eestimaa ärkab ootamatult valge lumevaibaga. Täiesti mitteüllatuslikult on uudisvoog täis teateid liiklusõnnetustest. Kuigi tegemist on iga-aastase üllatusega, siis sel korral valmistab see kuidagi eriti tuska. Sai ju eelmisel ööl uinutud teadmisega, et juba 24 tunni pärast olen kuskil Keila jõe kallastel, seismas lõheliste kuderahu eest. Arvestades, et suverehvidel Read more…