Eksperiment: eneseotsingud talvises pööriöös

Alljärgnev lugu on algselt avaldatud innustavas ja harivas ajakirjas Edasi.org. Otsustasin selle lisada ka siia blogisse, et ka juhuslik eksleja selle kindlasti üles leiaks. Looduskogemuse temaatika on mind üha enam paeluma hakanud ja lisaks märkan, et see läheb inimestele ka laiemalt korda. See on üks selline lihtsatest asjadest elus, millest kipume kuidagi üle vaatama või […]

Soovitusi: Rabamatk väljaspool laudteed

rabamatk

Rabamatk näib meie laiuskraadile elavale inimesele olevat omamoodi vaimne peidupaik. Võibolla isegi eestlase tõeline kirik? Kui nii mõnigi teine välisturisti vaimustus tekitab meis mõistmatust, siis raba võlus pole ka meie jaoks mittemingisugust kahtlust. Isiklikult tunnen, et raba on meie jaoks oma moodi kalibraator, mis aitab meil oma meelelised tajud paika saada. Müra-, valgus- ja lõhnareostusest […]

Metalooduse järgmistest sammudest, Raplamaa rabadest ja sõnumi levitamisest

On reede pärastlõuna. Aasta esimene nädal on märkamatult lõpusirgele jõudnud. Kuigi esiti tundub, et aeg tahab juba eest joosta, tunnen end siiski kindlalt – selle härja sarved on haardeulatuses. Et seda olukorda säilitada ja paremakski muuta, tuleb teha järjepidevat ja struktuurset tööd. Aasta alguses on igati paslik sellistest asjadest rääkida. Tõenäoliselt olnuks aasta lõpus isegi […]

Segamini, kõigest

Tunnen, et pole täitnud lubadusi. Seda siis eelkõige käesoleva blogi viimast sissekannet vaadates. Kuidagi liiga mahukas ajaperiood, mida sügavamalt lahata. Seetõttu proovin selle mõtete ja tundmuste spektri kuidagi robustselt siia kokku klopsida. Lihtsalt, et oleks midagigi talletatud tuleviku tarbeks. Sellised pidepunktid aitavad teinekord end uuesti üles leida kui ümbritsev müra on üle pea kasvanud. Ent […]

Peegeldused Pedassaarelt – mõtteid märkamisest ja hetkes olemisest

Olen mitu nädalat hoogu võtnud, et vedada üks pikem mõttelõng siinsetele ekraani veergudele. Paradoksaalsel kombel ei ole minu silmis tegemist mitte kohustuse, vaid vajadusega. Mõtete kirjapanemisest on minu jaoks kujunenud justkui omamoodi väljahingamine. Ikka selleks, et saaksin siis jälle uusi ideid, mõtteid ja kogemusi sisse ahmida. Ja selleks, et saaksin lõpuks oma mõttekäikudega uute verstapostideni […]

Mets kui kalibraator

Päikseline pühapäev. Pärast halli ja pimedat talve mõjub iga pilvitum päev kuidagi eriti kutsuvalt. Lausa hüpnotiseerivalt. Sulaveest tilkuvad kuuseoksad juhatavad mõttelõnga mööda mälukoridore justkui õigete mälualbumiteni. Ees avanev pilt ühtib ligikaudselt mälusopist peegelduvaga. Ja sellised kattuvused kutsuvad meis esile emotsioone. Pean tunnistama, et valdavate miinuskraadide küüsis ei pääse hilistalviste maastike lõhnad veel valla, mistõttu jääb […]

Sõbrapäevaseid mõtteid päikese alt

Viimane periood on pakkunud kontrastina pilvisele sügis-talvele erakordselt lahkelt päikesepaistet. Kui varasemalt on sellega kaasnenud suuremad miinuskraadid ja krõbe tuul, siis laupäeval ja tänasel sõbrapäeval oli ka temperatuur kevadiselt leebem. Minu jaoks oli tänane käesoleva aasta esimene päev, mil tõesti õhukoostises midagi värsket ja tärkavat peegeldus. Need on sellised hetked, kus sõnavarast jääb reeglina väheks, […]

Elumärk

Laupäeva õhtud on viimasel ajal kujunenud just sellisteks, kus üritan sundmõtteid (keegi käskis, keegi palus või lihtsalt nii on kohane) mitte mõelda. Kui mu mõtted kuhugi vabatahtlikult rännata tahavad, siis ikka maastikele, kust peegeldub vastuseid, mille peale kuskil mujal lihtsalt ei tule. Et möödunud nädalavahetused on valdavalt raskekujulist fotograafiahaigust põetud, siis tänaõhtune atmosfäär meelitab praksuva […]

Meeltest ja elu maitsest

Hall ja külm jaanuarikuine keskpäev. Mere sügavhall toon sunnib paratamatult talle sünget meeleseisundit omistama. Olen vees liikumisega tuntavalt ettevaatlikum kui tavaliselt. Miskipärast ei kõiguta see mu suhtumist vees väljaspool – ikka on vaja kuskil jäämassividel ja liiva- ning paekivipankadel turnida, et mingeid uusi visuaalseid perspektiive fotode jaoks otsida. Vaatan kuidas hulljulged kalakajakad mäsleva mere turjalt […]

-20 ja soe süda

Käre pakane on viimastel õhtutel hinge hellitanud erilise atmosfääriga. Võiks ehk isegi öelda, et meie maastikke saadab galaktiline aura. Usun täitsa tõsimeeli, et võinuks oma varbad peaaegu kuskile lagendiku servale jätta, sest hetkeks tekkis kahtlus, et ei saagi neid isegi pikema soojendamise järel funktsioneerima. Naljatledes leian, et selliste looduselamuste nimel mõni varvas ohverdada ei ole […]