Käisin keset nädalat looduses. Pehme ilm oli lumes ja jääl liikumise muutnud raskeks. Vähe sellest, et mina inimesena pidevalt läbi jää astusin – mis küll põtrade, sigade ja kitsede jalad taluma pidid! Esimesed päiksekuma ja plusskraadidega ilmad tekitavad alati omapärast rõõmu. Keha justkui tunnetaks, et midagi sooja ja valgusküllast on ees ootamas. Ja kuigi ma […]
Kevad, hääled ja ping-pong Read More »
Empty your mind, be formless, shapeless — like water. Now you put water in a cup, it becomes the cup; You put water into a bottle it becomes the bottle; You put it in a teapot it becomes the teapot. Now water can flow or it can crash. Be water, my friend. Bruce Lee Jõgi
Ole vesi, mu sõber! Read More »
Liiga külm, liiga pime, lumeuputus ja siis jälle kõike vähem kui tahaks. Kuidagi süngeks näime muutuvat selle madalalt käiva päikese all. Seda eriti siis kui puudub kohev lumevaip ja pimestav päike. Vihmast ja pimedusest tõepoolest õhkub inimlooma jaoks midagi stressirohket, ent sellel nüansil ei tasuks lasta end kuidagi vaimselt murda. Tõmmates siinkohal perspektiive suuremaks (nagu
Miks ei tasuks talve alahinnata Read More »
Alates esimesest merre astumisest on iheruse (meriforelli) püük eriliselt vabastava tähendusega. Tunnistust annab sellest juba tõsiasi, et 10 tundi lainete vahel sumpamine annab end füüsiliselt tunda alles koju jõudes. Tormisema ilmaga sunnib see soolane ahistaja eriti “kohal olema”. Kaotad valvsuse ja libised kivilt või lööb suurem laine su pikali. Varasügisene vesi andestab, kuid novembrikuine on
Mida meres kahlamine on mulle õpetanud Read More »
Mingil põhjusel näime kõik vajavat teatavat sinusoidsust oma ellu. Meil on küll sihid paigas, kuid ei pürgi nende poole lineaarselt – ikka tuleb ette takistusi. Üles-alla. Tõus ja mõõn. Ka ei suuda me ühe konkreetse ülesandega kuigi pikalt tegeleda. Aju nõuab ümberlülitust. Aga palju me pakume seda talle? Jah, tööl teeme ikka pause ja teatud
Haikalad ja märg teispoolsus Read More »