Liiga külm, liiga pime, lumeuputus ja siis jälle kõike vähem kui tahaks. Kuidagi süngeks näime muutuvat selle madalalt käiva päikese all. Seda eriti siis kui puudub kohev lumevaip ja pimestav päike. Vihmast ja pimedusest tõepoolest Read more…
Alates esimesest merre astumisest on iheruse (meriforelli) püük eriliselt vabastava tähendusega. Tunnistust annab sellest juba tõsiasi, et 10 tundi lainete vahel sumpamine annab end füüsiliselt tunda alles koju jõudes. Tormisema ilmaga sunnib see soolane ahistaja Read more…
Mingil põhjusel näime kõik vajavat teatavat sinusoidsust oma ellu. Meil on küll sihid paigas, kuid ei pürgi nende poole lineaarselt – ikka tuleb ette takistusi. Üles-alla. Tõus ja mõõn. Ka ei suuda me ühe konkreetse Read more…
Pole selget vastust miks keegi sammud looduse rüppe seab. Ajaveetmist pean rohkem loogiliseks põhjenduseks kui sisuliseks impulsiks. Muide, kas pole veider, et mõtlemine, mis meenutab rohkem haiguslikku seisundit kui kosmilise kulgemise loomulikku osa, tunnistatakse tervele inimesele kohaseks. Read more…
„Kuskil peab alguskokkukõla olema, kuskil suures looduses, varjul.” Juhan Liiv Näib, et ses kõledas ja paisuvas universumis on ometigi midagi siduvat – et metsaalusel kerkiv seenering ei erine kuidagi kaugetest udukogudest. Et meie välismaailm on Read more…