“Nad matsid meid, kuid unustasid, et oleme seemned” – Mehhiko vanasõna Sõltumata sellest, kas näen metsa all orava näritud käbisid või märkan mõnd metsataime talle ebaloomulikus keskkonnas – seemned seostuvad […]
Seemned ja gravitatsioon Read More »
Käisin keset nädalat looduses. Pehme ilm oli lumes ja jääl liikumise muutnud raskeks. Vähe sellest, et mina inimesena pidevalt läbi jää astusin – mis küll põtrade, sigade ja kitsede jalad
Kevad, hääled ja ping-pong Read More »
Empty your mind, be formless, shapeless — like water. Now you put water in a cup, it becomes the cup; You put water into a bottle it becomes the bottle;
Ole vesi, mu sõber! Read More »
Liiga külm, liiga pime, lumeuputus ja siis jälle kõike vähem kui tahaks. Kuidagi süngeks näime muutuvat selle madalalt käiva päikese all. Seda eriti siis kui puudub kohev lumevaip ja pimestav
Miks ei tasuks talve alahinnata Read More »
Alates esimesest merre astumisest on iheruse (meriforelli) püük eriliselt vabastava tähendusega. Tunnistust annab sellest juba tõsiasi, et 10 tundi lainete vahel sumpamine annab end füüsiliselt tunda alles koju jõudes. Tormisema
Mida meres kahlamine on mulle õpetanud Read More »
Mingil põhjusel näime kõik vajavat teatavat sinusoidsust oma ellu. Meil on küll sihid paigas, kuid ei pürgi nende poole lineaarselt – ikka tuleb ette takistusi. Üles-alla. Tõus ja mõõn. Ka
Haikalad ja märg teispoolsus Read More »
Pole selget vastust miks keegi sammud looduse rüppe seab. Ajaveetmist pean rohkem loogiliseks põhjenduseks kui sisuliseks impulsiks. Muide, kas pole veider, et mõtlemine, mis meenutab rohkem haiguslikku seisundit kui kosmilise kulgemise loomulikku
Miks ma käin looduses (ja miks Sina peaksid ka!) Read More »
„Kuskil peab alguskokkukõla olema, kuskil suures looduses, varjul.” Juhan Liiv Näib, et ses kõledas ja paisuvas universumis on ometigi midagi siduvat – et metsaalusel kerkiv seenering ei erine kuidagi kaugetest
