2014-04-25 20.19.20Kuskil peab alguskokkukõla olema,
kuskil suures looduses, varjul.”

Juhan Liiv

Näib, et ses kõledas ja paisuvas universumis on ometigi midagi siduvat – et metsaalusel kerkiv seenering ei erine kuidagi kaugetest udukogudest. Et meie välismaailm on me mõtete peegeldus. Et lahendused argimuredele võiks kujuneda rabade ja metsade lummuses…

Minu käigud looduses on sisukad vestlused maastikega. Leian, et loodus võib olla julgustajaks ja inspireerijaks, uute mõttemustrite loojaks. Mida rohkem oma teadvusse piilun, seda rohkem näen ideede ja mõtete väljendusi maastikes, loomades, ilmastikunähtustes. Sel kõigel on teraapiline mõju.

Minu järeldus on ilmselge: idamaiste meditatsioonide kõrvalt tuleb leida rohkem aega kodumaa looduse jaoks. Tuhatkond sõõmu rabaõhku ühes soojade mõtetega võib olla enesehäälestamise aluseks.

Olen mees metafooride otsinguil. Motivatsioon, inspiratsioon, inimpsühholoogia, eksistents ja universum on vaid murdosa neist peegeldustest, mida maastikel märkan. Ma käin, avastan ja mõtisklen ning pakun Sulle erinevaid perspektiive elule. Loodan, et tekitan Sus äratundmisi ja uudishimu. Eesti loodus ootab Sind!

Tule, rända ühes!

Categories: Üldised mõtted

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga