Meie oma Virunga ehk vabatahtlikuna kalakaitses

25. oktoober. Eestimaa ärkab ootamatult valge lumevaibaga. Täiesti mitteüllatuslikult on uudisvoog täis teateid liiklusõnnetustest. Kuigi tegemist on iga-aastase üllatusega, siis sel korral valmistab see kuidagi eriti tuska. Sai ju eelmisel ööl uinutud teadmisega, et juba 24 tunni pärast olen kuskil Keila jõe kallastel, seismas lõheliste kuderahu eest. Arvestades, et suverehvidel Read more…

Kuutõbised sügisesel rannikul. Resolutsioon

Oli peaaegu tuulevaikne öö. Kõht täis, taustaks hüpnotiseerivalt loksuvad lained ja rändavate laululuikede kurvad huiked. Miskipärast ei reaaliseerinud see päevane väsimus kohese unena. Jõudsin 1-2 tundi selles kottpimedas külmkambris oma mõtteid peegeldada. See võib suurele osale inimestele võõras ja hirmutav tunduda. Minu arust on see tõsiasi iseenesest veel hirmsam. Kuigi Read more…