Talviste kuuvalgete ööde võrgutavast aurast olen varemgi kirjutanud. Kahtlustan, et paljude inimeste puhul tekitavad need soovi läbi ekraanil olevate pikslite fotosse sukelduda, kuid isiklik pealehakkamine jääb puudulikuks. See on ka […]
Kaks sammu metsani ja minevik kojana seljas Read More »
Laupäeva õhtud on viimasel ajal kujunenud just sellisteks, kus üritan sundmõtteid (keegi käskis, keegi palus või lihtsalt nii on kohane) mitte mõelda. Kui mu mõtted kuhugi vabatahtlikult rännata tahavad, siis
Hall ja külm jaanuarikuine keskpäev. Mere sügavhall toon sunnib paratamatult talle sünget meeleseisundit omistama. Olen vees liikumisega tuntavalt ettevaatlikum kui tavaliselt. Miskipärast ei kõiguta see mu suhtumist vees väljaspool –
Meeltest ja elu maitsest Read More »
Käre pakane on viimastel õhtutel hinge hellitanud erilise atmosfääriga. Võiks ehk isegi öelda, et meie maastikke saadab galaktiline aura. Usun täitsa tõsimeeli, et võinuks oma varbad peaaegu kuskile lagendiku servale
Olen oma varasematessegi mõttelõngadesse sisse põiminud tundmusi sellest, et mere olemusest peegeldub midagi nii elavat, et seda teinekord võib isegi taimeriik selle varju jääda. Võtsin nõuks ühel laupäevasel päeval Poseidonile
Ootamatult inimlik meri Read More »
Seekordne postitus on olemuselt täiesti teistsugune. Ei mingit metsas tuhnimist ega rabasaarel pikutamist. Hoopiski mõtisklused püüdlustest ja reaalsusloomest, millest tegelikult õhkub tugevalt just eelmainitut. Alustame algusest. Enam kui kaks aastakümmet
Eriline päev 29.11.2016 Read More »
25. oktoober. Eestimaa ärkab ootamatult valge lumevaibaga. Täiesti mitteüllatuslikult on uudisvoog täis teateid liiklusõnnetustest. Kuigi tegemist on iga-aastase üllatusega, siis sel korral valmistab see kuidagi eriti tuska. Sai ju eelmisel
Meie oma Virunga ehk vabatahtlikuna kalakaitses Read More »
Oli peaaegu tuulevaikne öö. Kõht täis, taustaks hüpnotiseerivalt loksuvad lained ja rändavate laululuikede kurvad huiked. Miskipärast ei reaaliseerinud see päevane väsimus kohese unena. Jõudsin 1-2 tundi selles kottpimedas külmkambris oma
Kuutõbised sügisesel rannikul. Resolutsioon Read More »
Pool päeva oli seljataga ja selle jooksul tervitatud üht noort meriforelli. Tõenäoliselt see oleks punkt, kus suurem osa inimesi lepiks olukorraga ja naaseks koduste toimetuste juurde. Kuna ma ei olnud
Kuutõbised sügisesel rannikul. Osa 2 Read More »
On jälle käes see aeg aastas, mil sajad, kui mitte tuhanded, kuutõbised varahommikusel rannikul imelikke heiteid tegemas käivad. Üksikud, imelikes pükstes mehed. Napisõnalised ka. Võibolla käibki kuuloomise lõpufaasiga käsikäes!? Ei
Kuutõbised sügisesel rannikul. Osa 1 Read More »
