Viimased paar kuud olen sõna otseses mõttes turbulentsis kulgenud. See, mis tundus suvel veel küündimatu või käega mitte katsutab, on ühtäkki täiesti reaalseks saanud või saamas. Ühel hetkel nõudis elu […]
Muutustest ja mõtetest seoses lähitulevikuga Read More »
Lihtne küsimus, millele on raske ühest ja selget vastust anda, kuid tunnen, et peaks vähemalt üritama. On kuidagi narr jätta arutlemata teemadel, mis käivad otse läbi inimese vaimselt lõikelaualt ja
Mida otsib eestlane hämaratest metsadest ja rabadest? Read More »
Tundub, et vajadus kontrastide järele on universumi dünaamikasse justkui sisse kirjutatud. Või on selle taha peidetud hoopis süsteemi püüd saavutada tasakaalu? Yin ja Yang? Nõudlus ja pakkumine? X ja Y?
Mõtteid piraadisaarelt Read More »
Olen mitu nädalat hoogu võtnud, et vedada üks pikem mõttelõng siinsetele ekraani veergudele. Paradoksaalsel kombel ei ole minu silmis tegemist mitte kohustuse, vaid vajadusega. Mõtete kirjapanemisest on minu jaoks kujunenud
Peegeldused Pedassaarelt – mõtteid märkamisest ja hetkes olemisest Read More »
See siin on jõgi. Kell on umbes 3 öösel. Hoolimata maikuust on temperatuur endiselt allpool nulli. Dialoog täiskuu ja aurava jõe vahel on loonud olustiku, mis sarnaneb rohkem unenäole kui
Kesköised eksirännakud Read More »
Juhtusin täna kuulama üht saadet (täpsemalt podcast`i) nähtamatutest jõududest, mis kujundavad meie elusid. Et see lisas minu sisemistele aimdustele ka teaduslikke ja isegi elulisi näiteid, siis jäid need mõttekillud mind
Alistavad ja julgustavad peegeldused Read More »
Viimastel nädalatel olen loodusesse sattunud eelkõige öösiti. Üheks põhjuseks päevased heitlikud ilmad, mis veel värvitule maastikule üsna süngeid pilvi külge kleebib ning lisaks mingisuguse vihma-lörtsi seguga kostitab. Kuid öötundideks näib
Jupiter, Spiika ja tuttavad hääled maastikel Read More »
Elu on muutunud autosõiduks. Sõidad suurel kiirusel ühest punktist teise. Näed linnasid, külasid, metsatukkasid, heinamaid. Sügavamat sisulist seost seejuures nende nähtuste või maastikega ei teki. Isiklikku kogemust asendab raamatutest või
Palju linnukesi ja tühi hing Read More »
Päikseline pühapäev. Pärast halli ja pimedat talve mõjub iga pilvitum päev kuidagi eriti kutsuvalt. Lausa hüpnotiseerivalt. Sulaveest tilkuvad kuuseoksad juhatavad mõttelõnga mööda mälukoridore justkui õigete mälualbumiteni. Ees avanev pilt ühtib
Mets kui kalibraator Read More »
Päike muutub iga päevaga ühe heldemaks. Läbi pehmema külma ja viimaste kuusevõrasid läbivate päiksekiirte seadsin sammud looduse rüppe. Kuigi see kõlab ehk imelikult, siis seekord olid näljase hundi rollis mu
Õhtu täis organiseeritud kaost Read More »
